Lõpetus...

Pärast Tallinna kolismist leidis ta üsna pea endale korteri. Tema kõrval korterisse kolis vanim poeg Tõnu. Lembit oli linnas väga agar. Ta käis kirikus sagedamini kui enne ja sai oma aega pühendada rohkem usule. Perekonna jättis ta küll üpriski unarusse, kuid ju tundus talle nii õige.

Lembit found a new apartment and his oldest son moved next to him. Grandpa was very mettlesome and he often visited the church. He committed himself to his religion but he left his family all alone.

Vanaisa oli väga usaldav ja ta võttis vahel enda juurde inimesi, kellel kodu ei olnud. Ta oli seda korduvalt teinud ja siiani oli kõik läinud hästi ning mingeid muresid ei olnud. Viimane mees, kelle ta enda juurde võttis oli üks venelane. Ühel õhtul olid linnas jälle Pronks sõduri pärast rahutused ning see mees läks samuti mässama. Vanaisal ei olnud küll otseselt selle monumendi vastu midagi, kuid ega see talle väga ei meeldinud. Sel samal ööl oli minu onu, kes elas kõrval korteris, tööl diskorina ja ta tuli alles vara hommikul. Ta oli üllatunud, et Lembitu korteris tuled endiselt põlevad. Tõnu läks tuppa ja leidis selle kodutu köögist. Ta küsis, kus Lembit on, aga kuna mees oli liiga purjus, et vastata siis läks onu tagumisse tuppa teda otsima. Ta kuulis selja tagant, et mees tõusis püsti ja võttis laualt noa. Tõnu pööras ruttu ümber. Nad rüselesid natuke, kuid onul õnnestus toast välja pääseda ja uks lukku keerata. Ta kutsus politsei ja minu isa kohale. Nad vahistasin selle mehe ja hakkasid siis vanaisa otsima. Pärast pikka tuhnimist leiti ta oma voodist tekkide ja patjade alla peidetuna 13 pussitamis haavaga. Seda kodutut vangi ei pandud, sest ta tunnistati nõdrameelseks ning natukese ajapärast sai ta hooldekodust välja. Lembitut aga päästa ei õnnestunud. Matused oli võimsad. Kirikukoorid laulsid, orkester mängis ja inimesi oli murdu. Paar päeva peale vanaisa surma saadeti jõudsin tema postkasti 2 piletit Ameerikasse sõiduks mitmeks nädalaks. Need jäidki kasutamata.

My grandpa was very trusting. Once he took one homeless man to live with him. He was Russian. That man went to rebellion which took place in Tallinn because of the monument of the bronze soldier. This is the monument of Russians. Then one night when my uncle came home, he wondered why the lights of Lembits apartment are still on. He went in to the kitchen and found the homeless man sitting in there. Tõnu went searching for his father from the back room but first he heard that the man stood up and took a knife. They scrambled for a while and then my uncle got out from the room and locked the door. He called the police and my dad to. They started to look for my grandpa. After a half an hour they found him in his bed under the bedclothes with 13 knife wounds. The man who killed him didn't go to jail because the doctors said that he is feeble-minded. After a little while he got out from the nursing home. Doctors tried to save Lembit but they couldn't. The funeral was very profound. The choir of the church sang, orchestra played and there were very many people. Few days after his death we found two tickets to America for several weeks from his mailbox. Nobody else didn't want to go so we never used them.