Vanatädi rääkis, kuidas 44. aastal Teise maailmasõjaajal nende maja läheduses pommid alla kukkusid ja vaatamata suurele vahemaale ka nende maja aknad purustasid. Kusagil nende aastate vahel suri ka Lembitu vanim vend, kes oli saadetud sõtta. Veel rääkis ta, kuidas ühel suve päeval, kui kõik oli esialgu rahulik, kuid sõda endiselt käis, hakkas kaugusest kostma tankide hääli. Nende peaaegu, et voodihaige ema ja 4 last pidid jooksma metsa,et varjuda. Puude vahelt nägid nad, kuidas sakslased seisid ühel pool- ja venelased teisel pool nende maja ning üle taeva vuhisesid pommid. Nende naabrid oli olnud asjade pakkimisega nii ametis, et täpselt sellel hetkel, kui nad majast välja jõudsid läbistas üks pommidest nende kodu. Nad olid unustanud ühe kohvri hoovi peale seisma. Vanatädi rääkis, kui täpselt mäletab ta seda hetke, mil suur kuul läbistas ka seisva kohvri. Kui kõik oli vaikseks jäänud hakkas inimesi igalt poolt justkui ilmuma. Vanast kaevandusest, onnidest ja mujalt metsast. Vilve jutustas, kuidas terve hoov oli täis riidetükke, mis olid ilmeslt pärit sellest kohvrist.
Mu great aunt told how in 1944, near their house, bombs fell down and windows browk down. They started to hear the sound of tanks coming closer. 4 kids and bed sick mother ran into the forests to hide. Trough the trees they saw how bombs penetrated their home. Their neighbors forgot one suitcase in the forecourt. Then one bomb penetrate it. When everything got quiet, people started to come out from everywhere. The hole yard was filled with clothes from that suitcase.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment